Ka vähe on liiga palju

Maanteeameti ennetuskampaania „Ka vähe on liiga palju“ eesmärgiks on liiklejatele teadvustada, et ka väike kogus alkoholi mõjutab juhtimisvõtteid ning tegeliku kainenemiseni kulub arvatust rohkem aega.

Vene keelset videot vaata siit!

2016. aastal toimus Eestis 177 liiklusõnnetust joobes juhi osalusel, kus hukkus 8 ja sai vigastada 226 inimest. Uuringud näitavad, et Eesti elanikud peavad joobes juhtimist väga tõsiseks liiklusohuks, kuid  teadlikkus  alkoholi mõjust on madal. Liiklejad alahindavad alkoholi toimet ning  ei teadvustata, et juba 0,2 mg/g alkoholi veres ehk pokaal veini või väike pudel õlut mõjutab juhtimisvõtteid. Inimene ise  ei pruugi  seda tajuda, sest tekib petlik tunne, nagu oleks meeled teravnenud, tuju läheb heaks ning tekib võlts-enesekindlus.  Reaalselt on aga sellise roolikeeraja  tähelepanu ja reaktsioonikiirus pärsitud,  tekivad probleemid kiiruste ja vahemaa hindamisel ning vaateväli  aheneb tunnelnägemiseks, mis tähendab, et külgedel toimuvat ei tajuta.  Joobununa eksitakse pikivahe hindamisel ja sõidetakse ees liikuvale sõidukile liiga lähedale. Ka lähenevate sõidukite kaugust, parkimiskoha suurust ja gabariite tajutakse valesti.  Noorte ja kogenematute sõidukijuhtide puhul on liiklusõnnetuse risk märgatav juba 0,2 promilli tasemel.  0,5-promillise joobega rooli minnes kasvab fataalsesse  liiklusõnnetusse sattumise tõenäosus ka vilunud autojuhil juba viiekordseks. Riskitasemelt on ta võrreldav kaine autojuhiga, kes sõidab 50 km/h alas kiirusel 75 km/h või asulavälisel teel 135 km/h.

Sõidukijuhid ei ole ka teadlikud, kui palju aega kulub täielikuks kainenemiseks ning ekslikult usutakse, et inimene saab seda protsessi kiirendada. Alkoholi väljumist organismist ei saa inimene ise kuidagi kiirendada. Rahvasuus levinud müüdid, nagu oleks alkoholi lagundamisprotsessi võimalik forsseerida magades, saunas või külma duši all käies, energiajooki ja kohvi juues või sportides, ei pea tegelikkuses paika. Vaid 5% alkoholist kaob higistamise ja uriini kaudu,  95% tööst teeb ära maks. Ka füüsiline koormus toimib  oodatust vastupidiselt, sest alkohol põhjustab vedelikupuudust, mis toob kaasa kõhulahtisuse, iivelduse või oksendamise, lihaskrambid, väsimuse ja peavalu. Samuti mõjub alkohol unele, alguses on sel küll uinutav mõju, kuid unefaasi teine pool selgelt häiritud. Väsimus, uimasus ning magamatus vaid pikendavad alkoholi põletamise protsessi. Kainenemise kiirus oleneb, kehakaalust, pikkusest,  tervislikust seisundist, füüsilistest eripäradest ning kui palju on enne alkoholi tarbimist söödud.

Maanteeameti tellitud uuringu ,,Sõiduki juhtimine alkoholi ja narkootikumide mõju all“ kohaselt on ligi 8% Eesti elanikest juhtinud sõidukit olles alko- või narkojoobes. Probleemi tõsidusele viitab ka asjaolu, et Politsei- ja Piirivalveamet tuvastas 2016. aastal meie teedel 7320 alkoholi piirmäära ületanud ja joobes juhti, mis on keskmiselt 20 juhti päevas. 7% kõigist liiklusreeglite eiramistest oli mootorsõiduki juhtimine alkoholi mõju all.