Liitu kiirusjälgijatega

18. aprill – 14. mai 2017

Maanteeameti kampaania „Liitu kiirusjälgijatega! eesmärgiks on liiklejatele teadvustada, millist ohtu kujutab suurel määral piirkiiruse ületamine asulakeskkonnas, eriti linnas. Kampaania eesmärgiks on suunata inimesi juurdlema, kas lühiajalised eesmärgid- jõuda õigeks ajaks tööle; sõita „ühtlases“ tempos fooritulede eiramise hinnaga; nautida kiiret sõitu ja sõiduvahendit; ennast liikluses kehtestada ja tõsta läbi kiire sõidu madalat enesehinnangut-  kaaluvad ülesse süütute inimeste elude rikkumise. Eelkõige ei ole aktsepteeritav piirkiiruse eiramine ning selle käitumisviisi harjumuseks kujunemine, impulsiivne käitumine ning väärtushinnangud, mis pole sotsiaalsete normidega kooskõlas. Kampaania oluliseks lähtekohaks on empaatiatunne ning oskus näha asju teise inimese seisukohast. Otsus, mille võtab vastu sõidukijuht, toob lisaks temale tagajärgi ka kõigile teistele- õnnetuses hukkunutele ja vigasaanutele ning nende peredele, kuid samamoodi ka roolikeeraja lähedastele.

Vene keelset videot vaata siit!

Kiirus on peamine liiklusõnnetuste faktor ja seostub 30% hukkunutega. Ka vigastuste risk suureneb kiiruse kasvades oluliselt ning vigasaanute arv on aasta-aastalt tõusuteel. 2016.aastal fikseeriti asulates 21 905 kiiruseületust, neist 15 562 Tallinnas. Valdav kiiruseületus linnakeskkonnas on  21-40 km/h, ainuüksi Tallinnas moodustab see  67% kõigist piirkiiruseületustest.

Maanteeameti 2016. aasta küsitlusuuringu kohaselt järgib 54% juhtidest enda sõnul asulas sõites piirkiirust ja see näitaja ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Kohalikel maanteedel järgib kehtivat kiirusepiirangut 39% ning linnadevahelistel põhiteedel  veerand aktiivsetest juhtidest. Suurematel maanteedel on vähemalt 6 km/h kiiruseületajaid 30%. Kiiruse ületamise põhjuseks peetakse kõige sagedamini möödasõidu tegemist, ühtlases liiklusvoos sõitmist, kogemata piirangu ületamist, kuni 10 km/h kiiruse ületamise üldist aktsepteerimist, kuid ka lubatud piirkiiruse ületamist soodustavaid sõidutingimusi nagu hea ilm ja teeseisund, hõre liiklus, kehtestatud piirangu mittevastavust tegelikele oludele ning kiirustamist kohtumisele

Piirkiiruse eiramine ei mõjuta ainult ühte ohukomponenti, vaid mõjub doominoefektina palju rohkematele teguritele. Aheneb juhi nägemisväli ning seetõttu ei jõua roolisolija märgata kõike eesolevat, pikeneb pidurdusteekond ning sõiduki täielikuks peatumiseks kuluv aeg. Eriti kriitilise mõjuga on liikumiskiirus jalakäijatega toimuvate liiklusõnnetuste puhul, sest iga lisanduv km/h muudab tagajärjed oluliselt raskemaks. 2016.aastal kannatada saanud jalakäijatest 83% sattus õnnetusse asulasisestel teedel ja tänavatel ning 69% suuremates linnades. Jalakäija hukkumise tõenäosus kokkupõrkekiirusel: 30 km/h on  5%;  50 km/h  on  40%; 60 km/h  on  70%; 70 km/h  on  90%.

 

Kampaania väljundid