Jalgratturile

Jalgrattaga liiklemine on keskkonnasõbralik, soodne ja tervisele kasulik. Jalgrattaga igapäevaseid sõite tehes viibime värskes õhus, saame mõõduka trenni ning suhtleme liigeldes enam teiste inimestega.

Viimaste aastate soojad sügised ja mahedad talveilmad on jalgrattaga liiklemise populaarsemaks muutumisel palju kaasa aidanud. Tihenenud liiklus jalgrattaliiklus toob kaasa aeg-ajalt ka eksimusi, arusaamatusi ja kahjuks ka õnnetusi. Jalgratturil nagu kõikidel liiklejatel on võimalus panustada ohutusse ise teadlikult liigeldes ja teistele positiivset eeskuju näidates.

 

Jalgratas, jalgrattur ja korras jalgratas

Jalgrattur on juht, kellele kehtivad samad reeglid, mis teistele juhtidele (väikeste eranditega).

Jalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil. Jalgratas võib olla varustatud ka elektrimootoriga, mille maksimaalne püsi-nimivõimsus ei ületa 0,25 kilovatti. Jalgrattaks ei loeta ratastooli, mis on ette nähtud liikumiseks puudega isikule (ratastoolis liikleja on jalakäija).

Kaherattalise jalgratta suurim lubatud laius on 0,8 meetrit ning kolme ja enama rataste arvuga jalgratta suurim lubatud laius on 1,25 meetrit.

Enne sõitu peab jalgrattur veenduma, et tema rattal on küljes nõutud turvaelemendid (kell ja helkurid, pimeda ajal tuled) ning et see on tehniliselt korras (rehvirõhk ja pidurid töökorras).