Liikluse põhimõisted

LIIKLUS on jalakäija(te) või sõiduki(te) liikumine ja paiknemine teel.

LIIKLEJA on inimene, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina.

JALAKÄIJA on jalgsi või ratastoolis liikleja. Jalakäijaks loetakse ka rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav liikleja.

JUHT on inimene, kes juhib mõnd sõidukit (jalgratas, mootorratas, auto).

SÕIDUK on teel liiklemiseks ette nähtud liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul.

SÕITJA on isik, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda.

TEE OSAD

KÕNNITEE on jalakäija ja tasaliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega.

SÕIDUTEE on teeosa, mis on ettenähtud sõidukite liikluseks. Sõiduteel tohib lapsevanemaga sõita laps alates 8.-ndast eluaastast. Isesesivalt võib jalgrattur liikluses osaleda alates 10.-ndast eluaastast, kui tal on jalgratturi juhiluba.

ÜLEKÄIGURADA on sõidutee osa, mis on ettenähtud jalakäijatele sõidutee ületamiseks. Jalgrattur tohib ületada sõidutee mööda ülekäigurada sõites, kui ta enne veendub ohutuses ja sõidab jalakäija kiirusega. Jalgrattaga ülekäigurajal sõiduteed ületades ei ole jalgratturil eesõigust autode ees.

JALGRATTATEE on teeosa, kus tohib sõita jalgratta ja mopeediga.

JALGRATTARADA on jalgratta, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja teekattemärgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa.

ERALDUSRIBA on sõiduteid eraldav tõkke-, haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks.

Mõistete loetelu ja selgitused täienevad peagi.