Müüdid alkoholist

Picture3

  1. Mehed taluvad alkoholi paremini kui naised.
    Tõsi: Kui mees ja naine joovad samas koguses alkoholi, tekib naisel tavaliselt suurem joove. See kehtib tavaliselt ka siis, kui naine ja mees kaaluvad ühe palju. Sellel on kolm põhjust. Meestel on reeglina suurem kehamass kui naistel. Samuti on meestel suurem lihasmass ja väiksem rasva hulk, naistel aga vastupidi. Musklid aga sisaldavad vett, mis lahustab alkoholi. Meeste maos on ka ensüümide tegevus aktiivsem, mistõttu alkohol lõhustub meeste puhul enne verre jõudmist kiiremini.
  2. Alkohol aitab külma vastu
    Väär: Alkohol laiendab mingil määral veresooni ning see on eeliseks siis, kui soe tuleb ümbritsevast keskkonnast. See tähendab, et kui inimene tuleb külmast ja püüab end ahju ees soojendada, võib alkohol veidi kaasa aidata. Kui inimene on aga väljas külma käes, aitab alkoholi tarbimine soojakaotusele kaasa.
  3. Sooja korral higistame me alkoholi välja ja võime juua rohkem kui tavaliselt.
    Väär: Alkohol kaob peamiselt selle põletamisel maksas. Kogu tarbitud alkoholi kogusestkaob sel moel 95 protsenti. Kaks protsenti kaob kopsude kaudu ning üks kuni kaks protsenti väljub kehast uriiniga. Higiga kaob üks protsent alkoholist. Kui väljas on väga kuum, võib see kogus olla ehk kaks protsenti, kuid üldiselt on väljahigistatava alkoholi kogus siiski väike.
  4. Õlu ja siider on karastusjoogid.
    Väär:  Üks 5% 0,5 liitrine õlu sisaldab  20 grammi puhast alkoholi (näiteks pits 40cl viina sisaldab 13 grammi puhast alkoholi). Selline kogus puhast  alkoholi tekitab 85 kg kaaluval mehel 0,33 promillise ja 65 kg kaaluval naisel 0,5 promillise joobe.
  5. Tumeda värvusega alkohol põhjustab kergemini peavalu!
    Tõsi: tume alkohol nagu punane vein, viski, konjak ning teised tumedad joogid sisaldavad palju selliseid kõrvalaineid, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Sarnaseid aineid leidub vähem heledates alkoholides nagu näiteks valges veinis või viinas. Seepärast tekitab tume alkohol sagedamini joomisjärgseid vaevusi .
  6. Kohv teeb kaineks!
    Väär: alkoholijoobes inimesele proovitakse sisse joota suures koguses kohvi, et ta kiiremini kaineks saaks. Kofeiin küll ergutab, kuid kuna kohvil nagu alkoholilgi on vedelikku väljutav omadus, suurendab see veelgi keha vedelikupuudust. Seepärast on oluline jälgida, et lisaks jooks inimene palju vett.
  7. Keha põletab saunas või joostes alkoholi kiiremini!
    Väär: alkoholi põletamise kiirust ei ole võimalik suurendada. Terve inimese organism on võimeline põletama puhast alkoholi keskmiselt 7-10 grammi tunnis ehk umbes 1 gr puhast alkoholi keha 10 kg kohta tunnis. Kuna 95% alkoholist kaob organismist maksa töö tulemusena, siis ei kiirenda alkoholi põletamise protsessi ei saunaskäimine ega jooksmine.
  8. Alkoholi juues vähenevad sportimise tulemused?
    Tõsi: alkohol halvendab koordinatsiooni ning reaktsioonikiirust. Mõned aastad tagasi viidi Rootsi mäesuusakoondises läbi test, kus sportlased jõid nii palju alkoholi, et alkoholi sisaldus veres oleks 0,35 promilli. Tulemus oli ilmselge: 8 sportlasel 9st halvenes tulemus märkimisväärselt ning muutused olid nii suured, et seda, kas inimene on joonud või mitte, suutsid treenerid ka palja silmaga aru saada. Antud tulemust saab üle kanda ka teistesse spordialadesse. Lisa siia juurde veel vastupidavuse vähendamine, jõu ning hapnikuomastamise vähendamine, mis kõik viitab sellele, et sport ja alkohol ei sobi kokku.
  9. Uni on sügavam, kui enne magamaminkut alkoholi tarbida.
    Väär: purjuspäi magades on une kvaliteet halvem kui kaine peaga. Nii võib ärgates olla magamatuse tunne.