IV kooliaste

Õpetamisel on oluline meeles pidada, et lapse/noore vanuse kasvades muutub nii iseseisvus liiklemisel, kui ka õpilaste rollid liiklejana.  Kuigi lisanduvad uued rollid (nt jalgratturina, pisimopeedijuhina jne), tuleb varasemaid liikleja rolle ( nt jalakäija, kaasreisija) õppeprotsessis jätkuvalt käsitleda, lapse/noore east tulenevaid erisusi (nt valmidus riskida). Ohutuse teema õpetamisel on väga oluline käsitleda antud aastaajale sobivat temaatikat, iseloomulikke liikumisviise ning riske.

 

IV kooliastme õpilane osaleb liiklejana erinevates liikluskeskkondades peamiselt jalakäija, jalgratturi, kaassõitja ja pisimopeedi või sõidukijuhina ja ühistranspordis (sh rongis) ning ka noorte seltskonnas kaassõitjana.

 

Liikluse alateema õpitulemused

Õpilane põhjendab turvalisust ja ohutust suurendavate vahendite (turvavöö, kiiver, peatugi ja helkur, käe- ja põlvekaitsmed) vajalikkust ja kasutab neid igapäevases tegevuses erinevates liikluskeskkondades.

  • põhjendab ja analüüsib turvavahendite kasutamise vajalikkust ja erisusi erinevate liikluskeskkondade puhul (nt, et turvavahendid ja helkur ei suurenda ohutust raudteel);
  • kasutab turva- ja ohutusvahendeid, sh helkurit õigesti.

Õpilane jälgib ja analüüsib enda ning kaaslaste käitumist ohutuse seisukohast, eristab ohtlikku liikluskäitumist (sh tegelemine kõrvaliste tegevustega) ohutust liikluskäitumisest, ning peab ohutut käitumist oluliseks.

  • jälgib, analüüsib ja hindab liiklusreeglitest lähtudes enda ja teiste käitumist liikluses erinevatest liikumisviisidest lähtudes;
  • viib läbi uurimuse või teavitustegevuse ohutu käitumise propageerimiseks klassis või koolis;
  • otsib, kirjeldab ja analüüsib ning annab omapoolse hinnangu võimalikele ohtlikele situatsioonidele erinevates liikluskeskkondades (isiklikul, kooli, kogukonna, riigi ja maailma tasandil);
  • sekkub sobival viisil ja ennastsäästvalt ohuolukorra ärahoidmiseks kui kaaslase käitumine oma või teiste elu ohtu seab;
  • saab aru, et ohutu käitumine liikluses aitab vältida õnnetusi, valikute korral eelistab käituda ohutult ja arvestab teiste liiklejate ohutusega, sh ei sea ennast ja teisi ohtu. 

Õpilane käitub ohutult arvestades kaasliiklejate ja ilmastikutingimustega/ keskkonnast tulenevate ohtudega, vajadusel sekkub teiste ohutuse tagamiseks.

  • selgitab, millistest teguritest sõltub sõiduki peatumisteekond;
  • teab sõiduki peatumisteekonna pikkust linna- ja maanteekiirusel kuival, märjal ja lumisel teel;
  • teab pidurduse ja kiirenduse mõistete erinevust erinevate teeolude puhul;
  • kirjeldab ja analüüsib erinevatest liikluskeskkondadest ja ilmastikutingimustest tulenevaid ohte, sh ilmastiku mõju erinevatele transpordiliikidele;
  • väärtustab viisakust liikluskeskkonnas (teiste liiklejatega arvestamine jalakäija, jalgratturi, mopeedijuhi ja autojuhina, liikluse „tere“ – pilkkontakt ja tänamine).

Õpilane tunneb liiklusreegleid ja –märke oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes  ning järgib liiklusreegleid erinevates liikluskeskkondades.

  • Tunneb liiklusreegleid ja –märke oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes;
  • järgib liiklusreegleid ning käitub liikluses ohutult, teiste liiklejatega arvestades.

Õpilane kaardistab liiklusohtlikud kohad ja kavandab liikumisviisi arvestades enda ohutu koolitee.

  • Toob välja ja analüüsib seoseid liikleja, sõiduki ja liikluskeskkondadest tulenevate ohtude vahel (sh kooliteel);
  • kaardistab oma koolitee vähemalt kolme erinevat liikumisviisi ja liikleja rolli silmas pidades, kasutades selleks erinevaid tehnilisi võimalusi, leiab võimalusi ohtude vältimiseks ja vajadusel teeb (nt koolijuhile) ettepanekuid kooliterritooriumi ohutumaks muutmiseks.

Õpilane on teadlik enda ja oma pere liiklemise harjumustest, eesti ja erinevate riikide liikluskultuuri olemusest ja liiklusohutuse tasemest.

  • analüüsib erinevate riikide liikumisviise, liiklusohutust ja liikluskultuuri, selle muutumist ajas ning seost ohutu liikluskäitumisega, toob välja analüüsitavate riikide erinevused Eestiga võrreldes;
  • leiab erinevatest meediakanalitest erinevate liikumisviiside puhul toimunud liiklusõnnetuste kirjeldusi (sh raudteel) ja erinevusi, aja, riikide jm põhjal;
  • toob välja liiklusõnnetuste peamised põhjused ja võimalused ohutuse suurendamiseks;
  • loeb oma maakonna terviseprofiili (õnnetused, vigastused võrrelduna elanike arvuga) ja võrdleb seda teiste maakondade terviseprofiiliga.

mõisted  Oluline  Taustinfo   Lisa