Joobes juhtimine

Sõidukijuhtimine on keelatud juhil, kelle veres on alkoholi sisaldus 0,20-promilli või rohkem. Väljahingatavas õhus on vastav alkoholi kogus 0,10 milligrammi ühe liitri kohta.

Kuidas mõjutab alkohol juhtimisvõimekust? Alkohol vähendab juhi juhtimisvõimekust kõikidel tasanditel. Selle mõjul:

  • Tekib liigne enesekindlus (petlik tunne, et meeled on teravnenud)
  • Vaateväli aheneb tunnelnägemiseks
  • Väheneb reaktsioonikiirus
  • Vähenevad koordinatsioonivõime ja hindamisvõime
  • Halveneb kiiruse, aja ning vahemaade taju ja hindamise võimet (1 alkoholiühik (10g puhast alkoholi) pikendab vahemaade hindamise aega umbes 20% )
  • Väheneb keskendumisvõime
  • Suureneb väsimus

Miks on joobes juhtimine ohtlik? Kuigi inimene ei pruugi seda ise tajuda, sest tekib petlik tunne nagu oleks meeled teravnenud, tuju tõuseb ning tekib liigne enesekindlus, siis juba 0,2 mg/g alkoholi veres mõjutab sõidukijuhi sõiduvõtteid. 0,5-promillise joobega rooli minnes kasvab autojuhil liiklusõnnetusse sattumise tõenäosus kaine juhiga võrreldes 3 korda ning fataalsesse liiklusõnnetusse sattumise tõenäosus juba 5 korda. Alkoholi koguse 1,5 promilli puhul veres on surmajuhtumiga lõppevate õnnetuste määr umbes 200 kordne võrreldes kainete juhtidega.

Joobe tekkimine. See, kui kõrgele tõuseb alkoholi tarbides vere alkoholisisaldus, sõltub mitmest tegurist. Üldreegel on, et mida suurem alkoholikogus, seda kõrgemale tõuseb ka tema sisaldus veres. Samas sõltub palju joomise tempost: kiiremini juues tõuseb vere alkoholisisaldus kõrgemale kui vähehaaval juues. Tühja kõhuga imendub alkohol kiiremini ja täielikumalt kui täis kõhuga.

12 g puhast alkoholi tekitab 85 kg kaaluva mehe veres 0,2 promillise ning 65 kg kaaluva naise veres 0,3 promillise alkoholi sisalduse. Umbes 12 g puhast alkoholi sisaldub:

  • 1 väikese pudelis 4,5% õlles või siidris (0,33 liitrit)
  • 1 klaasis 12% veinis (0,12 liitrit)
  • 1 pitsis 40% viinas või konjakis (0,04 liitrit)

Alkoholi kogust veres (promill ehk alkoholi kogus milligrammides ühes grammis veres) on võimalik arvutada Widmarki valemiga:

Tarbitud alkoholi kogus liitrites * alkoholi mahuprotsent * 0,789 * 10

Kehakaal (kg) * 0,7 (mehed)
* 0,6 (naised)

Kainenemine. Terve inimese organism on võimeline põletama puhast alkoholi keskmiselt 7-10 grammi tunnis ehk 1 g puhast alkoholi 10 kg kohta tunnis. Protsessi kiirus oleneb soost, kehakaalust, pikkusest, tervislikust seisundist, füüsilistest eripäradest ning sellestki, kui palju on enne alkoholi tarbimist söödud. Seega 5% kangusega 0, 5 liitrine õlu (mis sisaldab 20 grammi puhast alkoholi) ei kao organismist kiiremini kui 2 tunniga. 80 kg kaaluval tervel mehel võtab seega alkoholi täielik kadumine organismist aega vähemalt 2,5 tundi. 60 kg kaaluval naisterahval võtab see aega üle 3 tunni.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Müüdid ja tegelikkus.

90-95% alkoholist väljub organismist valdavalt tänu maksa tööle. Väga väike kogus eraldub hingeõhu, naha ning uriini kaudu.

Saunaskäimise mõju kainenemisele: Kuna ainult 5% alkoholist kaob organismist higistamise ning uriini kaudu, siis ei kiirenda alkoholi põletamise protsessi ei saunaskäimine ega kuumal suvepäeval higistamine.

Alkoholi toimel kiireneb südame löögisagedus ja kasvab südame hapnikutarbimine. Südametegevuse kiirenemise üks põhjus on ka veresoonte laienemine. Vere hulk nahas tõuseb ja vererõhk langeb, mistõttu hakkab süda teiste organite verega varustatuse tagamiseks kiiremini lööma. Seega saunas viibimine võib ka tervel inimesel põhjustada ohtlikke muutusi veresoontes ja vereringes. Joobeseisundis inimene ei taju ka piisavalt hästi sauna kuumust ega tekkinud vedelikukaotust –alkohol viib organismist vedelikku välja.

Sportimise mõju kainenemisele: Füüsiline koormuse tulemusel koguneb lihastesse piimhape ning lihased väsivad, mistõttu alkoholi tarvitamisega saab organism lisatööd – maks ei suuda alkoholi ning piimhapet korraga kõrvaldada. Seega on lihaste tööjõudlus nõrk ning piimhappe kontsentratsioon kõrgem normaalsest. Alkohol paraku tühjendab maksa glükogeenivarud, mis reaalselt on inimese energiaallikaks just füüsilise töö ajal. Alkohol põhjustab vedelikupuudust, alandab energiataset, tühjendab organismi vitamiinidest ja mineraalidest ning alandab testosteroonitaset. Suur füüsiline koormus võib seetõttu olla pigem tervisele ohtlik.

Kohvi, energiajoogi või külma duši all käimise mõju kainenemisele: Kohvis sisalduval kofeiinil on ergutav toime, kuid reaalsuses tekitab see inimeses lihtsalt erksama enesetunde, mitte väiksemat alkoholijoovet. Samaselt kohvile mõjub ka külma duši all käimine – alkoholi põletamise protsess toimub ennekõike maksas ning selle kiirust muuta ei ole võimalik. Alkoholi ja energiajoogi koostarbimine suurendab alkoholimürgituse tõenäosust. Samuti võib see põhjustada dehüdratsiooni, mis toob kaasa kõhulahtisuse, iivelduse või oksendamise, lihaskrambid, väsimuse ja peavalu.

Kas keefirist ning kommidest on võimalik saada alkoholijoovet: Keefiris ning osades kommides on väga väike kogus alkoholi (kogukaalust 1-2%), ning seetõttu pole võimalik antud tooteid manustada sellises koguses, et tekiks alkoholijoove.

Alkoholi mõju magamisele: Une kvaliteedile ja kvantiteedile on alkoholil nii lühi- kui pikaajaaline mõju. Suure koguse alkoholi tarbimisel on unefaasi esimesed tunnid küll sügavad, kuid öö teine pool on selgelt häiritud. Inimene ei jõua nö unenägude faasi, sest alkoholi mõju kadudes jätkab keha mõne aja jooksul suurendatud koguses glutamiini tootmist. Unenägude uni on hädavajalik inimese vaimse tervise jaoks, olemaks värske ka järgmisel päeval. Lisaks tekitavad ülesärkamist ka alkoholi tarvitamisest põhjustatud sage urineerimine, vedelikupuudus, peavalu. Seisundit võib halvendada ka erinevate alkohoolsete jookide koostarbimine.

Kas õlu või siider on karastusjoogid: Ei ole. Üks 5% 0,5 liitrine õlu sisaldab 20 grammi puhast alkoholi (näiteks pits 40 ml viina sisaldab 13 grammi puhast alkoholi). Seega tekitavad ka lahjad alkohoolsed joogid alkoholijoobe.

Kange alkohol on külmarohi: Ei ole. Kange alkohol tekitab juues soojatunde, kuna pindmised veresooned laienevad. See on külmas keskkonnas ohtlik, sest soojuse äraandmine suureneb, tekib keha liigjahtumine ja suureneb ka (surnuks) külmumise oht.