Kõrvalised tegevused

Mis on kõrvalised tegevused? Need on kõik tegevused, mis viivad sõidukijuhi tähelepanu eemale tema esmaselt ülesandelt ehk ohutult sõidukijuhtimiselt. Levinumaks kõrvaliseks tegevuseks sõidukiroolis on mobiiltelefoniga rääkimine. Kõrvaline tegevus sõidukiroolis on aga ka söömine, joomine, tekstsõnumite lugemine ja kirjutamine, lapsega tegelemine, meikimine, elav vestlus kaassõitjaga jne.

Milles seisneb kõrvaliste tegevuste ohtlikkus? Kõrvalised tegevused mõjuvad pärssivalt juhi sõiduvõimekusele. Nii on näiteks aeglustunud juhi reageerimiskiirus ja vähenenud terav (fokuseeritud) nägemisväli, mis tähendab seda, et juht küll võib näha külgedel toimuvat, kuid aju seda infot ei töötle ning juht pole võimeline sellele reageerima. Teaduslikult on tõestatud, et inimese aju ei suuda samaaegselt ja veatult sooritada kahte tähelepanu nõudvat tegevust. Sellises olukorras lülitub tähelepanu pidevalt kahe tegevuse vahel ümber ning mõlema tegevuse kvaliteet kannatab. Ohuolukorras ei suuda aju otsustada, kas tähtsam on telefonikõne või tekkinud olukorrale reageerimine (näiteks piduripedaali vajutamine).

Kuidas need sõidukijuhti segavad?

  1. Pildiliselt – juhi pilk on teelt eemal. Näiteks GPS-i vaatamiseks, kellelegi rääkimiseks, laste rahustamiseks tagaistmel.
  2. Käeliselt – juhi käsi on roolilt ära. Näiteks tekstsõnumi kirjutamiseks, söömiseks, joomiseks või millegi haaramiseks.
  3. Tunnetuslikult – juhi mõtted on mujal kui liikluses. Näiteks telefonivestlus.
  4. Heliliselt – ka vestlus ja muud helid hajutavad juhi tähelepanu.

Soovitused sõidukijuhile:

  • Mõtle marsruut enne teele asumist läbi, vajadusel planeeri teekonnale helistamispausid.
  • Mobiiltelefoni kasutamiseks peata sõiduk ohutus kohas.
  • Lae alla rakendus, mis välistab sõidu ajal telefoni kasutamise, kasuta vastavaid telefoniseadistusi (hääletu režiim, lennurežiim, Do Not Disturb While Driving jne) või NFC-d.

 

03_4MM4712
Fotolavastus

Loe kõrvaliste tegevuste kohta sõidukiroolis lähemalt siit

KUI JUHID, SIIS JUHI!