Väsimus

Väsimusseisundis juhid on ärritunud ja sama ohtlikud kui joobes juhid!

 

 

 

 

 

 

Hoia oma und ja elu au sees!

Liiklusseaduse § 70 ütleb, et juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist. Liiklusohtliku terviseseisundi tuvastab arst.

Euroopa teedel juhtunud liiklusõnnetustest on 20-25 % tingitud juhi väsimusest. Seega vähemalt viiendik liiklusõnnetutest on seotud juhi enda valikuga riskeerida liikluses enda ja teiste ohutusega. Väsimusest tingitud valvsuse langus on väsimusega seotud liiklusõnnetuste põhilisem põhjus.

Uurimused on näidanud, et kognitiivsel tasandil unisus ja väsimus vähendavad valvsust (võime märgata ja reageerida ootamatutele signaalidele või juhtumitele pikema aja vältel – nt pikal autosõidul), reaktsioonikiirust, mälu, käelist koordinatsiooni, info töötlemist ja otsuste tegemist. Kõik need on ülitähtsad komponendid liiklemisel ohutuse tagamiseks!

Austraalia teadlaste uuringute kohaselt on väsinud juht sama ohtlik kui joobes juht, kuna sarnaselt alkoholi mõjule, väheneb väsinud juhi reaktsioonikiirus, ümbritseva tajumine ning otsustusvõime. Üle 18 tunni ärkvel olnud juhi sõiduvõtted on hinnanguliselt sama puudulikud kui kerges joobes juhil. Vähemalt 24 tundi järjest ärkvel olnud juhi võimekus roolis on võrdväärsed 1 promillises joobes oleva juhi võimekusega.

Juhi väsimust mõjutab suuresti tema elustiil (korrapärane 24 h rütm), töökoormus ja ülesannete monotoonsus, isiklikud valikud, üldine tervis ja medikamentide tarbimine.
Kõige parem ravi väsimuse vastu on regulaarne 7-8 h uni. Krooniline unepuudus (alates 7 päevast) võtab mitmeid päevi aega enne kui on nö „järele magatud“. Seepärast on väga oluline teada, et ühe nädalavahetusega ei ole võimalik korralikult välja puhta (kui magatakse 7-8 h või kauem), et inimese tajud ja sooritusvõime taastuks.

 

Väsimusest tingitud liiklusõnnetustesse sattumise riskirühma kuuluvad:

  • 18-25. a noored juhid (tingitud elustiilist, vähene või halva kvaliteediga uni)
  • Kutselised juhid (ebaregulaarne puhkus, häiritud 24 h rütm ja töö üksluisus)
  • Vahetustega töötavad ja pikkade töötundidega inimesed (ebaregulaarne puhkus, häiritud 24 h rütm)
  • Ärireisidel olevad inimesed (ajavahest tingitud väsimus, muutunud liikluskeskkond tekitab lisapinget, mis väsitab oluliselt enam kui kodune tuttav keskkond)
  •  Ohtlike unehäirete diagnoosidega juhid (narkolepsia, unetus, uneapnoe ehk unelämbumistõbi)

Loe unehäiretest siit: Eesti Unemeditsiini Seltsi koduleht

 

Millega arvestada, kui planeerid pikemat sõitu?

  • Mine rooli alati puhanult. Isegi 1 tund tavapärasest vähem und tõstab oluliselt riski sattuda liiklusõnnetusse.
  • Pikemat sõitu planeerides on hädavajalik arvestada, et vähemalt iga 2 tunni järel tuleb teha minimaalselt 15 minutiline paus. Liigu värskes õhus, tee võimlemisharjutusi eriti õlavöötmele, joo tass teed või kohvi. Eesmärgiks on katkestada üksluine tegevus ja anda kehale (ajule) puhkust.
  • Inimese kehal on suurim vajadus magada: varahommikul kl 02-06 ja eakamatel inimestel päevasel ajal kl 14-16. Võimalusel vältige pikemaid sõite neil kellaaegadel.
  • Teatud ravimid võivad tekitada kõrval nähtudena uimasust, hägust nägemist ja väsimustunnet. Konsulteeri alati oma raviarstiga. Eriti ohtlikud ravimirühmad on rahustid, uinutid, tugevatoimelised valuvaigistid, mõned köha-, nohu- ja allergiaravimid. Liiklusohtlikkus suureneb mitu korda, kui neid ravimeid tarvitada koos alkoholiga.
  • Talvel tavapärase külmetushaiguse või ägeda nohu korral on juhil raskusi sõidule keskendumisega, samuti aeglustub reaktsioonivõime. Väldi juhtimist ägedas haiguse algfaasis.
  • Sõidu ajal ventileeri piisavalt salongi ja hoia mõõdukat temperatuuri, jalad soojas ja pea jahedas
  • Einestamispauside ajal väldi rasvaseid, süsivesikuterikkaid toite, kuna seedimisprotsess võtab tohutult energiat ning ohutule sõidule on oluliselt raskem keskenduda.
  • Kangel kohvil või šokolaadil ning energiajookidel on väsimuse vastu vaid lühiajaline mõju. Une edasilükkamine ergutavate jookidega suurendab veelgi enam unevõlga.
  • Väsimust ei ole võimalik enda tahtele allutada ega kogemusega üle kavaldada. Kui tunned väsimust, peata sõiduk ohutus kohas ja puhka. Parim abinõu väsimuse vastu on väike uinak, tavaliselt piisab ka 15 -20 minutist. Mine sõitu alati puhanult!
  • Kroonilises unevõlas juhtidel on suur oht roolis uinumiseks, kuna aju lülitab ülekoormuse/kahjustuse vältimiseks end unerežiimile. Selline unerežiimile üleminek on meie tahtest sõltumatu. Selliste õnnetuste tagajärjed on äärmiselt rasked, kuna uinunud juht ei püüa õnnetust ära hoida ja teelt väljasõit toimub suurel kiirusel.

 

Kasulikke viiteid: