Helkur

helkurTalveajale üleminekuga seoses muutuvad õhtud märgatavalt varem pimedaks. Tuletame veelkord inimestele meelde, et nad kindlasti kasutaksid pimeda ajal asulavälisel teel liigeldes märgatavust tagavat varustust – olgu selleks helkur, ohutusriietus, taskulamp või mõni muu valgusallikas. Parema valgusallika puudumisel olgu selleks kasvõi mobiiltelefoni helendav ekraan.

Sügise- ja talvekuud on varastel õhtutundidel saabuva ja suure osa ööpäevast katva pimeda aja tõttu liikluses osalevatele jalakäijatele ja jalgratturitele endiselt kõige riskantsemad. Vaatamata sellele, et jalakäija näeb tuledega autot juba kaugelt, eraldab autojuht ilma helkuri või muu valgusallikata jalakäijat lähitulede valgusvihus alles 30 meetri kauguselt. 90 km/h liikuva auto peatumisteekond on aga vähemalt kaks korda pikem ja sellepärast ei suuda juht ootamatult nähtavale ilmunud jalakäijale otsasõitu vältida. Korralik helkur on auto lähitulede valguses nähtav juba 130 – 150 meetri kauguselt ning annab autojuhile piisavalt aega, et sõitu aeglustada ja mööduda jalakäijast ohutult. Kui helkur mingil põhjusel puudub või on kaduma läinud, peab jalakäija arvestama, et valgustamata teel pole ta autojuhile nähtav ja tegema kõik endast oleneva, et õnnetust vältida – kõndima sõidukiliiklusele vastu, nagu liiklusreegel ette näeb, sõiduki lähenedes hoiduma võimalikult sõidutee äärde ning jälgima sõiduki möödumist.

skeem_2

Helkurit on soovitav kanda sõiduki tuledega samal kõrgusel, ehk umbes 50-80 cm maapinnast. Kui kantakse ainult üht helkurit, tuleb see kinnitada keha sõiduteepoolsele küljele. Tähtis on, et rippuv helkur jope või mantli allserva alt välja ulatuks ning oleks nähtav võimalikult mitmest küljest. Meeles tuleks pidada, et helkur on vajalik ka linnatänaval, kus tänavavalgustus ei ole sugugi kõikjal piisav.

Vaata, kuidas näeb autojuht jalakäijat erineva kauguse puhul helkuriga ja ilma SIIN (liikenneturva.fi)