Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel kasutada tema pikkusele ja kaalule vastavat turvaseadet. Lapse arenguliste etappide tõttu on erinevas eas lastele ettenähtud turvaseadmetel erinevad nõuded ja need on jaotatud kategooriateks.
Järgnevalt „Liikleja” saate episood, kus räägitakse laste turvavarustusest:
Turvahällid on ette nähtud lapse asetamiseks lamavasse asendisse. ECE R129 i-Size standardile vastavas turvahällis peab sõidutama last kuni 15. elukuuni (pikkusega ligikaudu kuni 83 cm, olenevalt tootjast). Turvahälli ostes tuleb järgida selle kasutusjuhendit: seal toodud lapse kaalu ja vanust või pikkust.
Turvahälli tohib kasutada vaid seljaga sõidusuunas. Last ei tohi turvahällis sõidutada juhi kõrvalistmel, kui on aktiveeritud auto esiturvapadi (airbag). Kokkupõrke korral avanedes põhjustab see lapsele raskeid vigastusi.
Turvahällis lamades peab laps olema 45° nurga all. Beebi proportsioonid erinevad täiskasvanute omast, tema pea on võrreldes tema väikese kehaga palju raskem. Samasugune olukord oleks siis, kui paneksime keeglipalli enda õlgadele. Liiga püstises asendis vajub beebi lõug rinnale ja laps võib lämbuda. Kui laps ei ole turvahällis õige kaldenurga all, võivad tal täiskasvanuna tekkida sellest seljavalud.
Vastsündinud lapsega sõites on soovitav ette võtta vaid lühikesi sõite. Last ei ole soovitav hoida turvahällis järjest üle kahe tunni. Pikalt turvahällis olemine koormab imiku kaela ja selga.
Kliinilised uuringud on näidanud, et pikalt paigal istumine poolpüstises asendis võib viia ka hingamisprobleemideni. Pikemate sõitude puhul tuleb sõiduaja sisse planeerida pausid, et laps hällist välja võtta ja lasta tal ennast sirutada. Turvahälli ei tohi kasutada vankri asemikuna. Last tohib hoida turvahällis vaid autosõidu ajal ning seda ei tohi kasutada magamisasemena.
Reeglina mahub laps turvahälli umbes 15. elukuuni. Kui lapse jalad hakkavad üle turvahälli alumise ääre ulatuma, ei ole see veel ohu märk. Lapse jalad võivad toetuda vastu istme seljatuge ning see ei vähenda lapse turvalisust. Kui lapse pea hakkab ulatuma üle turvahälli ülemise ääre, on turvahäll lapsele väike ja tuleb uue turvaseadme vastu välja vahetada.
Kuni 105 cm lapsel on turvalisem reisida seljaga sõidusuunas. Selg sõidusuunas turvaistmed on mõeldud lapsele pikkusega 61–105 cm (olenevalt tootjast).
Väikesed lapsed ei ole väikesed versioonid täiskasvanutest – nende pea on ebaproportsionaalselt raske (täiskasvanu puhul moodustab pea raskus 6% tema kogukaalust, imikutel on see lausa 25%), nende selg ja selgroog on väljaarenemata ning kokkupõrke puhul ei pea lapse kaelalülid pea raskusele vastu. Isegi väikese raputuse või avarii korral võivad tagajärjed olla rasked.
Soovitame sõidutada last selg sõidusuunas paigaldatud turvaistmes nii kaua kui võimalik, vähemalt 4. eluaastani. Kartus, et lapsele ei meeldi olla seljaga sõidusuunas või tal on ebamugav, on ekslik. Laps, kes on oma esimese aasta veetnud autosõidul turvahällis seljaga sõidusuunas, peab seda loomulikuks. Kokkupõrke korral viskub näoga sõidusuunas turvaistmes lapse pea järsult ettepoole ning tulemuseks on suur pinge lapse peale ja kaelale.
1960. aastatel avastasid Rootsi liiklusmeditsiini uurijad seljaga sõidusuunas istumise eelised väikestele lastele ning tänasel päeval sõidutavad peaaegu kõik rootslased oma alla 4-aastaseid lapsi seljaga sõidusuunas turvaistmetel. See on toonud kaasa väga positiivseid tulemusi liiklusõnnetuste statistikas. Rootsi on lastega toimunud autoõnnetustes madalaimal kohal vigastuste ning surmade arvult terves Euroopas.
Laps ei ole valmis olema näoga sõidusuunas enne, kui ta oskab iseseisvalt istuda. Kui laps ei oska ise istuda, on tema kael liiga nõrk näoga sõidusuunas turvaistmes olemiseks ning istuv asend ei ole tema jaoks veel loomulik, vaid on liiga koormav. Seetõttu ei tohi näoga sõidusuunas turvaistmel sõidutada selliseid beebisid, kes on küll turvahällist välja kasvanud, kui iseseisvalt veel ei istu.
Selg sõidusuunas olevas laste turvaseadmes funktsioneerib istme kest kaitsva kilbina ning neelab endasse suurema osa löögijõust. Kokkupõrketestid näitavad, et pinge kaelale on viis korda madalam selg sõidusuunas turvaseadmes, võrreldes näoga sõidusuunas turvaistmega.
Allikas:Autogeeniuse blogi
Järgnevas videos võrreldakse sõitmist turvaistmes nii seljaga kui ka näoga sõidusuunas:
Seljaga sõidusuunas paigaldatud turvaseadet ei tohi lapse sõidutamisel kasutada istekohal, mis on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga (LS § 36 lg 6). See nõue kehtib kõigis sõidukites. Rakendusvalmis turvapadjaga istekohale seljaga sõidusuunas paigaldatud turvavarustuses istuva lapse vigastused turvapadja avamisel võivad osutuda surmavateks.
Viie punkti turvavööga turvaistmeid on nii näoga kui ka seljaga sõidusuunas paigaldatavaid.
Turvaistmel peavad olema korralikud peatoed, mis kaitsevad last külgkokkupõrke korral. Korralik polsterdus tagab lapsele mugavuse
Jälgida tuleb ka turvarihmade kõrgust – kui laps kasvab, tuleb tõsta ka turvarihmasid vastavalt tema pikkusele. Turvarihmad ei tohi jääda liiga madalale õlgade taha ning ei tohi tulla ka liiga kõrgelt.
Oluline on pea paiknemine korrektselt peatugede vahel. Kui on tugevad ja väljaulatuvad peatoed, ei tohi need paikneda päris õlgade vastas ning kindlasti ei tohi need jääda lapse peast liiga kõrgele. Parima kaitse tagavad peatoed, kui lapse pea on täpselt peatugede vahel ning õlgade ja peatugede vahele jääb veidi ruumi.
Kui laps kasvab pikemaks, saab viie punkti turvavööd ja sisu välja võtta ning kinnitada turvaiste edaspidi auto turvavööga.
Löögipadjaga turvaistmes ei ole laps istmele kinnitatud mitte tavapäraste turvavöödega, vaid lapse kõhule kinnitatakse spetsiaalne löögipadi, üle mille tõmmatakse auto turvavöö. Selles istmes ei ole lapse õlad turvavööga fikseeritud. Kokkupõrke korral liigub kogu lapse ülakeha vastu löögipatja ja löögijõud jaotuvad löögipadja abil võrdselt kõikidele lapse ülakeha osadele.
Turvavööiste on mõeldud juba veidi suurematele lastele – tavaliselt kaaluvahemikus 15–36 kg, pikkuse vahemikus 100–150 cm ehk umbes 4–12-aastastele. Paljude selliste turvaistmete puhul saab liigutada nii pea- kui ka õlatugesid vastavalt lapse suurusele laiusesse ning kõrgusesse. Tänu peatugedele on sellised turvaistmed kordades turvalisemad kui istmekõrgendused, sest istmekõrgendused ei paku lapse peale ja kaelale kokkupõrke korral tuge ning kaitset. Samuti on need mugavamad, sest laps saab toetada pea peatugede vahele ning ei pea muretsema, et turvavöö lapse kaela soonib).
Liiklusseaduses on kasutatud väljendit „turvavöö padi”, istmekõrgendus on kõnekeelsem. Tegemist on turvaseadmega, mis tõstab lapse kõrgemale, et turvavöö jookseks üle rangluu mitte üle kaela.
Auto turvavöö nõuetekohast kinnitamist võimaldava istmekõrgenduse kasutuselevõtmisega ei tasu kiirustada. Turvalisem on last sõidutada seljatoega, õla- ja peatugedega turvaistmel.
