Vaegnägijatele

Peamised reeglid

Liiklusseaduse muudatused hakkavad kehtima 1.01.2021.

Turvavarustus

Kergliikuriga sõites peab alla 16-aastane juht kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit. Ohutuse seisukohalt on soovituslik kanda jalgratturikiivrit ka täiskasvanud kergliikuri juhtidel.

Tehnilised nõuded

Kergliikuril peab olema:

  • töökorras pidur või pidurdamist võimaldav süsteem;
  • tasakaaluliikuri puhul iseeneslikku liikumist takistav seade;
  • signaalkell, välja arvatud juhtrauata kergliikuri puhul;
  • ees valge ja taga punane ning külgedel kollane, punane või valge helkur või tuli, välja arvatud juhtrauata kergliikuri puhul.
  • pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli.

Kergliikuri suurim lubatud laius on 0,8 meetrit ning kolme ja enama rataste arvuga kergliikuri suurim lubatud laius on 1,25 meetrit.

Kui kergliikurile ei ole selle ehituslikke iseärasusi arvestades võimalik paigaldada tulesid, peab kergliikurijuht pimeda ajal või halva nähtavuse korral jalgteel, kõnniteel, jalgrattateel ning jalgratta- ja jalgteel liikudes kasutama valgusallikat (nt pealamp).

Sõiduteel sõitmiseks on pimeda ajal või halva nähtavuse korral kohustus kasutada valget esi- ja punast tagatuld. Tulede puudumisel ei tohi sõita pimeda ajal ja halva nähtavuse korral sõiduteel (sellisel juhul pealamp ei asenda tulesid ning sõiduteel sõita ei tohi).

Liikumiskiirus

Kergliikuri maksimaalne lubatud sõidukiirus on kuni 25 km/h.

Kergliikurijuht peab vahetus läheduses olevast jalakäijast möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäija kiirusest ja mis võimaldab jalakäijast ohutult mööduda.

Liiklemiskohad

Kergliikuriga tohib sõita õualal, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, jalgteel ja kõnniteel.

Loetletud teedel või teeosadel peab sõitma paremas ääres ja ei tohi teisi liiklejaid ohustada või takistada.

Erandjuhul, kui puuduvad kõnnitee, jalgrattarada ja kergliiklusteed või nende seisukorra või liiklusolude tõttu on seal sõitmine oluliselt raskendatud, tohib kergliikuriga sõita sõidutee parema ääre lähedal või teepeenral.

Pimeda ajal või halva nähtavuse korral on sõiduteel ilma esi- ja tagatuledeta sõitmine keelatud.

Tee ületamine nõuded

Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgteed, kõnniteed, jalgratta- ja jalgteed või jalgrattateed lähenev kergliikurijuht peab vähendama kiirust ning ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega.

Jalgteel, kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel piiratud nähtavusega teede lõikumiskohale lähenedes ja seda ületades peab kergliikurijuht vähendama kiirust, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva võimaliku takistuse ees.

Ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada ka kergliikuriga sõites, kuid kergliikurijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui kergliikurijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal või ülekäigukohal peab kergliikuriga sõitma jalakäija tavakiirusega.

Teeandmise kohustus

Jalgrattatee ja sõidutee reguleerimata lõikumiskohas, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskohas, peab kergliikurijuht andma teed teel liiklejale, kui tee andmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.

Jalgratta- ja jalgtee ning sõidutee reguleerimata lõikumiskohas, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskohas, peab kergliikurijuht andma teed teel liiklejale, kui tee andmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.

Kergliikurijuht peab jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel andma teed trammi- või bussipeatuses ühissõidukile minevale või sellelt tulevale jalakäijale.

Raudteed ülekäigul tuleb kergliikurilt maha tulla ning ületada tee jalgsi.

SOOVITUS: Kergliikuriga sõiduteed ületades tuleb veenduda teeületamise ohutuses. Selleks peatu ja veendu, ohutum on ületada sõidutee jalakäijana, lükates kergliikurit käekõrval.

Peatumine ja parkimine

Asulas tohib kergliikurit peatada ja parkida ka kõnniteel, jättes jalakäijale kõnniteel vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.

Ohutuse tagamiseks kehtestatud piirangud

Kergliikuri juht ei tohi:

  • lasta vedada enda juhitavat sõidukit;
  • vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele;
  • vedada järelhaagist, mis ei ole valmistatud kergliikuriga vedamiseks.

Kergliikurijuht ei tohi sõidu ajal tegeleda kõrvaliste tegevustega ega juhtida sõidukit joobe- või väsimusseisundis.

Vanusepiirangud

Alla 8-aastane laps tohib kergliikuriga sõita (soovitavalt täiskasvanu järelevalve all) õuealal, kõnniteel, jalgteel, jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel, ohustamata teisi teel liiklejaid. Sõiduteel sõita ei tohi (ka täiskasvanu järelevalve all).

8–9-aastane laps tohib kergliikuriga sõita (soovitavalt täiskasvanu järelevalve all) õuealal, kõnniteel, jalgteel, jalgratta-ja jalgteel ning jalgrattateel (ei soovita suurte kiiruste tõttu). Erandjuhul tohib jalgrattarajal ja sõidutee paremas ääres sõita ainult koos täiskasvanuga.

10–15-aastane laps tohib sõita õuealal, kõnniteel, jalgteel, jalgratta-ja jalgteel ning jalgrattateel. Jalgratta juhtimisõigust omav 10–15-aastane laps võib iseseisvalt sõita jalgrattarajal ja sõidutee paremas ääres, juhul kui puuduvad kõnnitee, jalgrattarada ja kergliiklusteed.