Vaegnägijatele

Liikluses osalevad ja jagavad liikluskeskkonda nii jalakäijad, jalg- ja mootorratturid kui ka autojuhid. Liikluses osalemine on tänapäeval meie igapäevane tarve. Ohutu liiklemine ja vastastikune viisakas suhtlemine liikluses saab toimuda ainult erinevate liiklejatüüpide omavahelisel koostööl.

Liiklusharidus õppe- ja kasvatusprotsessis

Koolieelse lasteasutuse õppekavas seondub otsesemalt liiklusharidusega

  • Tunnetusprotsesside arendamine (tajude/meeleorganite ja tahtliku tähelepanu arendamine, emotsioonide ohjamine);
  • Valdkond MINA JA KESKKOND, tehiskeskkond (sõidukid; valgusfoor ja tänava ületamine; liiklusmärgid; turvavarustus jm liiklusteemaline sisuinfo);
  • Valdkond MINA JA KESKKOND, sotsiaalne keskkond (ohuallikad ning ohutu käitumine; põhjus-tagajärg seoste loomine; viisaka liikleja kujundamine).

Kuidas planeerida?

Liikluskasvatus koolieelses lasteasutuses on igapäevane, üldisesse õppe- ja kasvatustegevusse lõimitud. Kõik sõltub konkreetse lasteaia korraldusest. Traditsionaalsed üritused, temaatilised nädalad, ühised ülemajalised tegevused kajastuvad kindlasti lasteasutuse aasta tegevuskavas. Rühma tasandil on mõistlik rühma aasta tegevuskavas välja tuua konkreetse aasta liikluskasvatuse eesmärgid, koostööpartnerid ning koostöötegevused lastevanematega, sh ka temaatilised üritused (kui neid on). See aitab õpetajal terve aasta vältel püstitatud eesmärke õppekäikudel meeles hoida ning rühma igapäevasesse õppetegevusse lõimida, sh nädalakavu koostades.

Heaks võimaluseks lõimida liiklusteemat mingi muu nädalakava teemaga, on liiklusest lastega koos arutada konkreetse aastaaja, reaalse elu juhtumiste, nädala teema jm taustal näiteks hommikuringis ning väga hea, kui nädalakava planeeringus toetab seda tegevust ka mõni uurimus koos lastega, mängukeskkond või õppekäik. Õppekäigud lasteaias on üldse ühed olulisemad liiklemiseks vajalike oskuste harjutamisel ja väärtuste kujundamisel. Õppekäiguks liikluskasvatuse mõistes võib lugeda igat jalutuskäiku või välja minekut lasteaia territooriumilt. Õppekäikudeks vajalikke kogemusi ja häid nippe saab transpordiameti korraldatavatelt lasterühma saatja koolitustelt.

Aspektid, millega arvestada liikluskasvatuse planeerimisel:

  • Laste ja vanemate hoiakud, nende liikluskäitumuslikud harjumused, liikumisviisid jne: milline on laste liikluskäitumuslik taust, millised peaksid olema antud rühma puhul liiklushariduse rõhuasetused, õpetaja tegevused laste ja ka vanemate suunal
  • Reaalne liikluskeskkond: laste kodude, lasteaia või tulevase kooli ümbrus/liikluskeskkond ja eripärad
  • Õpetajad: nende liikumisviisid, liikluskäitumuslikud harjumused, hoiakud ja kogemused
  • Asutuse õppekava: selles kehtestatud normid, tavad, suunad
  • Õigusloome, kehtiv reeglistik
  • Meie liiklusolud ja -kultuur: tugevused ja nõrkused, liiklusohutuse kampaaniad jms
  • Liiklusalane statistika, uurimused

Liikluskasvatus ja mäng

Laps õpib ja harjutab tulevaseks eluks just mängu kaudu. Seepärast on ka liikluskasvatuses õpetajal oluline roll mängude sihipärase kasutajana õppe-eesmärkide saavutamisel, mängukeskkonna looja ning laste mängu suunajana. Kuidas liiklusteema on „märkamatult kohal”  rühmas loodud mängunurkades? Näiteks lugemisnurgas võiks see väljenduda temaatiliste raamatute näol, ükskõik kas siis eakohaste ostetud raamatute või laste ja vanematega koostöös kokkupandud oma liiklusraamatu näol. Kuidas on liiklusmängude planeerimisel arvestatud aastaaegade ja nendest tulenevat erisustega? Nii näiteks on loomulik, et sügisel pimedama aja saabumisel ilmuvad poemängu müügile helkurid ning et kodumängus on ka nukkudel helkurid riiete küljes. Läbi selliste rollimängude saab õpetaja suunata lapsi harjutama kasutama teadmisi ja oskusi oma tulevaseks ohutuks käitumiseks liikluses. Omal kohal on muidugi ka igasugused tähelepanu ja keha tunnetust arendavad liikumismängud ning liiklusalaste teadmiste omandamist toetavad õppemängud, mida õpetaja saab valida nädalakava koostamisel nädalateemat arvestavalt.

Lasteaia liiklusharidusalane peamine eesmärk on last ette valmistada iseseisvalt jalakäijana liiklemiseks ja grupis liikumiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on tähtsal kohal pidev kordamine ja praktiline harjutamine võimalikult reaalses keskkonnas: kas siis lasteaia õuealale loodud liikumisväljakul või teisaldatavate liiklusvahendite liiklussituatsioonide simuleerimise abil.

Õppemetoodiline materjal liiklusvanker, mille juhendiga on võimalik tutvuda siin:

Image
Imavere-Lasteaed-Mommi-foto-300x225

 


Liikluskasvatus ja koostöö vanematega

Vanem on õpetajale koostööpartner. On väga oluline jagada vanematega vastutust lapse arengu toetamisel, küsides vanemate arvamust,  tutvustades neile iganädalaselt kavandatavaid õppetegevusi ning kaasates neid aktiivsemalt õppeprotsessi ja lapse arengu vaatlemisse.  Lapse arengu vaatluste läbiviimisel on vanemate kaasabi lapse liikluskäitumise osas hädavajalik: lisaks sellele, et lapse liikluses toimetuleku osas on õpetajal üpris keeruline individuaalseid vaatlusi läbi viia (nt kas ta jääb enne sõiduteed seisma), saab vanem ise lapse arengu vaatlusi õpetaja juhendamisel läbi viies head tagasisidet oma lapse toimetulekust liikluses ning saab lapsega liikluses täiendavalt vajalikele aspektidele tähelepanu pöörata.

Koostöö on efektiivseim siis, kui nii õpetajad kui vanemad jagavad ühiseid põhiväärtusi ja on järjekindlalt headeks eeskujudeks. Vanematele tuleb järjepidevalt meelde tuletada nende eeskuju mõju oma lapse hoiakute ja käitumise väljakujunemisele. Samuti ei tohi unustada vanemate tunnustamist ja kiitmist.

Liikluskasvatuse korras on sätestatud, et õpetaja on liikluskasvatuses ka vanemate juhendaja: jaga talle näpunäiteid oma lapse arendamiseks, loo võimalusi lapsele ja vanemale koos õppimiseks ning vajadusel korralda temaatilisi sündmusi või koolitusi, kaasates eriala spetsialiste ka väljastpoolt lasteasutust. Lapse arengu iseärasustest liikluses toimetulekuks on kirjutanud Esko Keskinen oma raamatus „Lapsed ja noored liikluses”, mille eestikeelset tõlget saad lugeda liikluskasvatuse lehelt Huvitav ja kasulik.