Piltidel on kujutatud erinevad liiklussituatsioonid koos selgitustega, mis aitavad mõista fooritulede tähendusi ning lisaks leian sellelt lehelt teekattemärgised ja nende tähendused.
Ülemisel pildil on kujutatud reguleeritud ristmik. Ristmiku ületab esimesena jalgrattur A, sest temale põleb fooris roheline tuli. Jalgrattur B peab ootama lubava rohelise tule süttimist.
Liiklusseaduse § 7 lg 1 kohaselt reguleerib ümartuledega foor sõidukite, jalakäijafoori puudumisel aga ka jalakäijate liiklust. Fooril on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. Erandina võidakse kasutada tulede rõhtasetusega foori, millel on vasakul punane, keskel kollane ja paremal roheline tuli.
Tuled tähendavad järgmist:
1) roheline lubab liikuda;
2) roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest;
3) kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata;
4) punane keelab liikuda;
5) punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest.
Ülemisel pildil on kujutatud reguleeritud ristmik. Mõlemale jalgratturile põleb fooris lubav roheline tuli. Ristmiku ületab esimesena jalgrattur A, sest jalgrattur B peab vasakpööret sooritades otse liikuva jalgratturi A läbi laskma.
Liiklusseaduse § 17 lg 5 p 3 kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.
Pildil on kujutatud reguleeritud ristmik. Jalgratturile B põleb fooris lubav roheline tuli, tema tohib ristmiku ületada esimesena. Jalgratturile A paistab lisasektsiooniga fooris punane põhituli ja lisasektsioonis otse roheline nool. Mis tähendab seda, et jalgrattur A tohib sõita ka punase põhitulega, sest lisasektsioonis põlev roheline lubab seda. Siiski peab ta arvestama sellega, et ta peab teed andma jalgratturile B. Sellist kombinatsiooni kasutatakse väga harva. Selline lisasektsiooniga fooritulede kombinatsioon jalgratturile A on võrreldav „anna teed” märgiga.
Liiklusseaduse § 7 lg 3 kohaselt reguleerib lisasektsioonidega foor sõidukite liiklust ristmikul. Foori põhituled asuvad püstjalt nagu ümartuledega fooril. Rohelise tule kõrval on ühel või mõlemal pool lisasektsioon sõidusuunda näitava nooltulega, mis põleb roheliselt. Kui lisasektsioonis põleb roheline nooltuli, tohib sõita noole suunas mis tahes põhitule põledes. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi. Lisasektsiooni kustunud nooltule ajal ei tohi sõita noole suunas. Foori rohelisele põhitulele võib olla kantud noolkujutis, mis näitab lubatud sõidusuundi selle tule põledes.
Liiklusseaduse § 58 lg 4 kohaselt peab juht andma teed mis tahes teisest suunast sõitvale juhile, kui ta sõidab lisasektsioonidega foori rohelise nooltule suunas ajal, mil põleb punane või kollane põhituli.
|
Image
|
Ühekordne pidevjoon. Märgist tohib ületada vaid juhul, kui see tähistab sõidutee äärt. |
|
Lai pidevjoon. Märgist tohib ületada vaid juhul, kui see tähistab sõidutee äärt. |
|
Kahekordne pidevjoon. Eraldab suunavööndeid kolme ja enama sõidurajaga teel. Märgist ületada ei tohi |
|
Pidev- ja katkendjoone ühend.
Märgist tohib ületada katkendjoone poolt. |
|
Lühikeste kriipsudega katkendjoon.
Märgist tohib ületada mõlemalt poolt. |
|
Ülekäigurada.
Tähistavad reguleerimata ülekäigurada või niisugust reguleeritavat ülekäigurada, kus foori ei kasutata ööpäev läbi.
|
|
Ülekäigurada.
Tähistavad reguleerimata ülekäigurada või niisugust reguleeritavat ülekäigurada, kus foori ei kasutata ööpäev läbi. |
|
Fooriga ülekäigurada.
Tähistab reguleeritavat ülekäigurada või reguleeritavat jalgratta- ja jalgteega lõikumise kohta. Märgis võib tähistada ka sellist reguleeritavat ülekäigurada või reguleeritavat jalgratta- ja jalgteega lõikumise kohta, kus foori ei kasutata ööpäev läbi. |
|
Lõikumine jalgrattateega.
Tähistab jalgrattatee või jalgrattaraja sõiduteega lõikumiskohta. Eesõigus on juhil, kes sõidab sõiduteel, kui liikluskorras pole määratud teisiti. |