Sõidutee ületamiseks reguleerimata ülekäigurajal arvestan, et jalgrattalt maha tulemata pole mul ülekäigurajale otse lähenevate juhtide suhtes eesõigust (jalgratturile peab andma teed vaid pööret lõpetava sõiduki juht). Seepärast peatun ning ületan sõidutee alles siis, kui autod on möödunud.
Kui mõni sõidukijuht viisakusest mulle teed annab, siis olen ettevaatlik, sest naaberrajal sõitva auto juht ei pruugi osata seda ette aimata. Tean, et ohutuse mõttes on õigem rattalt maha tulla ja ületada sõidutee jalakäijana (nii nagu pildil).
Tee andmine jalgratta- ja jalgtee lõikumisel sõiduteega
Sõidutee ületuskohale lähenedes vähendan kiirust. Sõidan jalakäija kiirusega, et jõuaksin liiklusolukorda hinnata ning et ka läheneva auto juht mind õigeaegselt märkaks. Enne sõidutee ületamist veendun, et ohtu ei ole, vajaduse korral peatun. Loon autojuhiga silmside (liikluse tere), et teineteise tegevuses kindel olla ka siis, kui mul on sõidutee ületamisel eesõigus.
- Tean, et autojuht peab pööret lõpetades andma teed mulle kui otse liikuvale jalgratturile, kuid arvestan, et ta ei pruugi olla mind märganud või ei tea seda seda reeglit.
- Jalgratturina pean andma teed ristmikule lähenevale ja ristmikku otse ületavale juhile, kui teeandmise kohustus ei ole liiklusmärgiga reguleeritud teisiti.
